Tegevuskava arenguhüppeks

Idee

Viljandi Vaba Waldorfkooli idee on vaba tervikliku isiksuse kujundamine lähtuvalt waldorfpedagoogikast ja lapse arengu seaduspärasustest.

Viljandi Vaba Waldorfkooli missioon on Eesti haridusprotsessis aktiivselt osaledes võimaldada järjepidevat waldorfpedagoogikal põhinevat alus-, põhi- ja gümnaasiumi­haridust Viljandis ja  Viljandimaal.

Viljandi Vaba Waldorfkooli põhiväärtused

Viljandi Vaba Waldorfkooli identiteet põhineb Rudolf Steineri antroposoofilisel inimese­õpetusel ja waldorfpedagoogikal.

Meie põhiväärtused on:

1. Rudolf Steineri antroposoofilisele käsitlusele tuginev pedagoogiline lähenemine (waldorfpedagoogika);
2. Vabadus, vastutus, tahe, eetiline loovus ja julgus; soov nendele väärtustele tuginedes kujundada oma laste haridustee;
3. Terviklik ja tervislik areng – kasvamise, kasvatamise ja õpetamise põhisuunad on tunde, mõtte ja tahte arengu ning hingelise, vaimse ja füüsilise tervise eakohane ja kaalutletud toetamine;
4. Loov-kunstiline lähenemine aineõpetusele ja kasvatusele;
5. Tervislik, looduslähedane ja rahvuslik elu- ja õpikeskkond ning toit;
6. Koostöö kooli ja kodu vahel hea kasvatuse eeldusena;
7. Kogukondlikkus – avatud, üksteist toetav ja kokkuhoidev õpikogukond.

Kooli eesmärk

Viljandi Vaba Waldorfkooli peamine eesmärk on parimate võimaluste loomine iseseisvalt mõtlevate, sotsiaalselt julgete, emotsionaalselt küpsete ja õppimis­võimeliste inimeste arenguks waldorfpedagoogika kaudu.

Kooli ülesanne

• Tagada waldorfpedagoogikal põhinev järjepidev jätkusuutlik õppe- ja kasvatus­protsess.
• Kesksel kohal on lapse areng terviklikuks isiksuseks, kellel on selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu ning tugev tahe.
• Kahest eelnevast tulenevalt tugeva kooliorganisatsiooni kujundamine, kus kõik huvigrupid sh. õpetajad, tugispetsialistid ja lastevanemad on kaasatud kooli igapäeva toimimisse ja arenguprotsessidesse.

Tuleviku ideaalpilt

• Arendav ja sõbralik kool:
  • Õpilaste rahulolu on suurem, kui nad tunnevad rõõmu õppimisest ja arenemisest, kui kooliskäimine on parim osa päevast, kool on kohaks, kus kõigil lastel on hea õppida.
  • Kooli õpilaste arv ning kooli pääseda soovivate õpilaste arv on kasvanud.
  • Kooliidee kandjad on motiveeritud ja hoolitsevad organisatsiooni kui terviku järjepidevuse eest. Teiselt poolt on motiveeritud kooliga seotud sädeinimesed. Kooliidee kandjate ja sädeinimeste ühine motivatsioon kandub üle õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele. Tulemuseks on innustav, kaasav ja köitev õpikeskkond nii lastele kui ka täiskasvanutele.
  • Kooli tegevuses ja -keskkonnas järgitakse kooliühingu peamisi ees­märke.
  • Kooli kasvu kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eeldused aasta aastalt on: kujuneb järjekindlalt õpetajate ning õppetöötaseme küpsus, mis loob eeldused õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahuloluks kooli tegevusega tervikuna. Õpilaste arvu kasv kujuneb kooskõlas kooli infra­struktuuriga ning loob eelduse ja võimaluse õpilasi kooli valida.

Kool tegutseb ühiste väärtuste vennaskonna põhimõttel:

• • Kooli ideed ja eesmärki mõistes tekib lojaalsus, teadlikkus ja julgus ideaali poole liikuda, usalduse kasv ja sellega kaasnev suhete paranemine võimaldab omakorda ideed edasi viia.
  • Toimub järjepidev teadmise ja teadlikkuse areng Waldorfühenduse, idee kandjate ja sädeinimeste eestvedamisel. See omakorda loob võime tunnetuslikult ja kognitiivselt jätkata vaimumaailmast alguse saanud protsesse. Tuumikjõud voolab ja see loob idee selguse ja arengu­võimaluse.

• Toimub järjepidev antroposoofiliste teadmiste omandamine ja mõistmine Waldorf-kogukonnas: antroposoofiast lähtuv inimeseõpetus on kooli tegevuse aluseks. Meil on teotahteline, vastutust võttev, ennast kasvatav ja arendav kogukond.

• • Kool on avatud väliskeskkonnast ja sisemisest arengust tingitud muutustele, sidudes need waldorf-põhimõtetega ja antroposoofiaga.
  • Kooliga seotud inimesed teevad koostööd ja pingutavad ühises suunas. Arutlus on suunatud lahendustele. Organisatsioon pöörab sihikindlalt pidevat tähelepanu ühiste arusaamade kujundamisele ja hoidmisele.

• Kooli finantsolukord on hea:
  • Koolil on piisavalt vahendeid õpetajate tasustamiseks ja täiendõppeks, kaas­töötajate motiveerimiseks ning kooli vaimse ja füüsilise keskkonna edendamiseks.
  • Lastevanemad panustavad rahaliselt ja vabatahtliku tööga kooli
  • arengusse
  • Kool hoiab ideed waldorflinnakust, mis koondab ühtsesse orgaanilisse tervikusse elukaare inimese sünnist surmani.

Hetkeolukorra kirjeldus

Tugevused

• Koolis on positiivne kasvutendents ja liigutakse optimaalses suunas. Kooli õpilaste arv kasvab, igal aastal lisandub uusi õpetajaid ning eelarve maht kasvab vastavalt vajadusele.
• Viljandis ja selle lähiümbruses paistab waldorfkool üha enam välja: on kasvanud meediakajastuste hulk ning kool muutub linna haridusvõrgustikus üha enam arvestatavaks partneriks.
• Organisatsiooni struktuur ja suhted korrastuvad (suhete tasandil asume diferentseerimisfaasis). Välja kujunemas on igaühe jaoks selged funktsioonid ja rollid, millega kaasneb kohustused ja vastutus. Lisaks õpetaja põhitööle kannavad kolleegiumi liikmed ka täiendavaid lisarolle, mis tervikuna loovad eeldused kollegiaalse, kaasatud juhtimismudeli rakendamiseks. Viimasel paaril aastal on organisatsioon pööranud tähelepanu mentorõpetajate tööle, ametisse on asunud HEV koordinaator ja osakoormusega majandusjuhataja. Õpetajate töö­koormus on reguleeritud paremini, välja on arendatud asenduste süsteem. Internne kolleegium tegutseb regulaarselt (igal nädalal) ning selle töösse on kaasatud uue põlvkonna õpetajad. Tartu Ülikooli juures toimuval waldorf­pedagoogika täiendkursusel osaleb 11 õpetajat, lisaks lastevanemad. Õpetaja­potentsiaal on arenev ja tugev.
• Lastevanemate kogu kohtub regulaarselt korra kuus ning esindab kooli arengus lastevanemate huvisid.
• Kooli eestseisus on otsustusvõimeline ning veab aktiivselt kooli majanduselu arengut.
• Lasteaed on kohalikus kogukonnas hinnatud ja elujõuline. Lasteaia hea tase ja maine loob eeldused selle kasvamiseks, järjekord lasteaiakohtadele on pikk, lahenduseks omandas kool hiljuti uue suurema maja, kuhu lasteaed saab laieneda.

Nõrkused

Idee/pedagoogiline

• Ideekandjaid on juurde vaja, kuna osa inimesi on ülekoormuse tõttu väsinud ning sellega kaasnevad
• Õpetajate teadmised antroposoofiast ei ole piisavad, palju on noori õpetajaid kelle teadmised ja kogemused waldorfpedagoogikast vajavad täiendamist.
• Kolleegiumitöö ühistöö vormid ja metoodika vajab toetamist ja edasiarengut.
• Gümnaasium on arengu algstaadiumis, gümnaasiumi õppemetoodika ja õppekava vajab lihvimist ja täiendamist.
• Õpetajate nominaalse koormuse vähenemine ei ole vähendanud üldist üle­koormust, õpetajad vajavad rõõmu ja vaimustust, tugisüsteemide edasi­arendamist.
• Waldorf-pedagoogilise ettevalmistusega erialaõpetajatest on puudus (eriti üla­astmes).
• Puudu on mõned olulised waldorfpedagoogilised õppevormid: eelkõige eurütmia.
• Sotsiaalpedagoogi tuge vajavate laste arv kasvab pidevalt.

Organisatsioon

• Kool on arenguhüppes – sellest tulenevalt tuleb juhtimine ümber korraldada ja luua uusi töökohti. Kiire arengu tõttu on mõni roll hägune nii inimeste kui ka inimkoosluste (nt kolleegiumi ja internse kolleegiumi roll) lõikes.
• Kolmeliikmelisusega arvestamine on nõrk: kooli sisemise antroposoofilise vundamendi nõrkus ja juriidilisuse domineerimine haridusmaastikul vähendab protsesside sujuvust.
• Kooliorganisatsiooni kolmeliikmeline terviklikkus avaldub selle allsüsteemide kaudu. Nendeks on kultuuriline, kus kirjeldatakse kooli ühiseid väärtusi, visiooni, tema identiteeti ja strateegiat, sotsiaalne, mis kirjeldab koolis tegutsevaid inimesi, töögruppe, töökliimat, kooli struktuuri ja juhtimist, ning tehniline, mille kaudu kirjeldatakse kooli toimimise tööprotsesse, selleks vajalikke hooneid, ruume, õppevahendeid ja rahalisi vahendeid.

Füüsiline keskkond

• Koolil on ruumipuudus: osa aineklasse hetkel puudub, osa on rendipindadel, osa klassi­ruume on kohandatud muu otstarbega ruumidest (nt kooli saalis tegutseb I klass), õpetajate tuba, kantselei ja puhkeruum on väga väikesed. Füüsiline ruumipuudus võib põhjustada ja soodustada vaimset kuhjatust.
• Õpetajate keskmine palk koolis on teiste Eesti koolide keskmisest palgast madalam.
• Maramaa 6 uue lasteaiahoone projektijuhtimine on hektiline.
• Waldorfkvartali arendamiseks omandatud muinsuskaitse all olev Lossi 6 hoonestik laguneb. Selle hoone arenduseks on vaja arendusprojekti ja täiendavaid majanduslikke ressursse.

Väliskeskkonnast tulenevad võimalused

• Waldorfpedagoogika põhimõtted on leidmas teed ka tavakoolidesse (kujundav hindamine, perioodi/epohhiõpe jms).
• Tartu Ülikool korraldab waldorfpedagoogika täiendõppe kursusi õpetajatele ja vabatahtlikele.
• Tartu Waldorfpedagoogikaseminar korraldab regulaarselt nädalalõpu seminare.
• Kõikide waldorfkoolide juures toimuvad lastevanemate koolid.
• Kõikides waldorfkoolides toimuvad avatud uste päevad.
• Antroposoofia ja waldorfpedagoogika alane kirjandus on eesti keeles kätte­saadav.

Väliskeskkonnast tulenevad ohud

• Rahastamine riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt ei pruugi olla alati stabiilne.
• Eesti ülikoolides korraldatav waldorfpedagoogikaalane õpe ei ole veel piisavalt regulaarne, raske on leida hea ettevalmistusega waldorfpedagooge.
• Majandusliku olukorra muutus võib tingida õppemaksu tõusu sellises määras, mis ei ole potentsiaalsete ja olemasolevate õpilaste vanematele jõukohane.

 

Strateegilised tegutsemissuunad

Idee ja antroposoofia

Soovitav tulevikuolukord

• Antroposoofilise maailmakäsitluse õpetamine ja ellu rakendamine. Järjepidev kaasav harimine. Selle tulemusena kasvab  antroposoofilise maailmapildi teadvustamine meid ümbritsevas keskkonnas ja ühiskonnas tervikuna. Waldorfkooli roll ja tähendus ühiskonnas on väärtustatud. Koolil on ühiskonnas selge kuvand.
• Sotsiaalsest kolmeliikmelisusest lähtumine. Hariduses ja pedagoogikas me lähtume inimese kolmeliikmelisest olemust, mis avaldub tema mõtte, tunde ja tahte meelte arengute kaudu erinevates elufaasides, siis tulenevalt inimese olemusest saame kujundada ka tervikpildi ühiskonnast. Ühiskonna sotsiaalne kolmeliikmelisus aluseks on ühiskonna elu kolm suurt sfääri, milleks on vaimu(kultuuri)elu, poliitiline elu ja majanduselu. Igal ühiskonna elu kujundaval valdkonnal on oma määrav väärtusprintsiip, mis aitab tagada nende ühiskonnaelu valdkondade vahel tervikliku tasakaalu. Vaimuelu määravaks printsiibiks on vabadus, poliitilise elu määravaks printsiibiks võrdsus ja majanduselu määravaks printsiibiks on vendlus. Nendest printsiipidest lähtuvalt sotsiaalse kolmeliikmelisuse mõistmine, loob eeldused ja võimalused tervikliku ja tasakaalustatud arenguteks ühiskonnas.
• Elukaarele vastava vaimse ja füüsilise keskkonna loomine.
• Sidemete loomine ja regulaarne koostöö teiste Waldorfkoolidega välismaal. Selle tulemuseks on silmaringi avardumine, teiste kogemusega tutvumisest tingitud turvatunne vanematel ja lastel  ning julguse kasv. Õpetajate kutsumine välismaalt meile näidistunde andma.

Tegevused

• 2020:
  • Regulaarsed waldorfpedagoogikat ja antroposoofilist maailmapilti tutvustavad sündmused, mis on suunatud nii lastevanematele kui ka kohalikule kogukonnale laiemalt.
  • Kooli juhtimisstruktuuri ning sise- ja väliskommunikatsiooni korrastamine organisatsiooni arengufaasidest ja sotsiaalse kolme­liikmelisuse põhimõtetest lähtuvalt.
• 2021:
  • Aktiivne osalemine ühiskondlikus haridusdebatis.
• 2022:
  • Partnerkoolide leidmine Eestist ja välismaalt ning tiheda mõlemapoolse koostöö sisseseadmine.
  • Erasmuse+ projektidega rahvusvaheliste koostööprogrammide algatamine ja neis osalemine.

Kogukond

Soovitav tulevikuolukord

• Olemas terviklik elujõuline ühiste eesmärkide nimel ühiselt tegutsev waldorf­kogukond. Selle eelduseks on eestvedajate olemasolu, nende teadmised ja oskused ning kogukonna head, usaldusel ja aususel põhinevad suhted ja hea tahe.
• Viljandi vaba waldorfkooli kogukond toimib koordineeritult teiste seotud kogu­kondadega: Waldorfkoolide ja lasteaedade ühenduse, Viljandi ja Viljandimaa omavalitsuste (sh hariduselu), kohalikud pärimuskogukondade (folk, öko, mahe jne) ja huvihariduse kohaliku kogukonnaga.
• Lastevanemate teadlikkuse kasv: Lastevanemad teevad kooliga koostööd ning väärtustavad kooli ideed ja eesmärke.
• Kasvav potentsiaal realiseerub: sädeinimesed mõjutavad lastevanemaid, kes omakorda mõjutavad oma lapsi ning otse ja laste kaudu õpetajaid, kes omakorda mõjutavad lapsi ja lastevanemaid. Sihikindla tegutsemise tulemusena suureneb usaldus, ausus, hea tahe ja vastutus.
• On loodud sädeinimeste tugisüsteem. Toimub sädeinimeste vabatahtlikkusele põhinev omavaheline coaching ja kollektiivne regulaarne tegevusõpe.

Tegevused

• 2020:
  • Kogukonda liitvad tegevused: kogukonna tugevdamine ühiste vaimsete ja praktiliste tegevuste kaudu nagu ühisüritused, regulaarsed laste­vanemate koolid ning kogukonna korraldatud koolitused laiematel teemadel. Lastevanemate kaasamine asendusõpetajateks arvestades nende võimeid ja tugevusi, andeid.
  • Ühissündmused teiste Viljandi koolidega: näiteks nende aktiivsem kaasamine iga-aastasele jõululaadale, koostöö heade aineõpetajatega, oma ala professionaalidega.
  • Tulusündmuste korraldamine: Viljandi Folgi tudula (majutus­võimaluste) arendamine ning folgi külalistele toitlustus-, majutus- ja harivate meelelahutusteenuste pakkumine, jõululaada korraldamine koostöös teiste Viljandi koolide õpilasfirmadega, Viljandi kogukonnale suunatud koolituste ja kohtumisõhtute korraldamine kooli loov­inimestest lastevanematega.

• 2021:

• • Aktiivne osalemine kohalikus haridus- ja huviharidusteemalistes võrgustikes. Samuti aktiivne osalemine Viljandi kaasava eelarve loomisel nagu ka kaasava eelarve põhimõtete kasutamine ühingu eelarve loomisel.
  • Liitumine „Tagasi kooli“ programmiga ning selle kaudu nii oma laste­vanemate kui ka teiste huvitatud oma ala tipptegijate kaasamine kooli­tundidesse.
  • Käsitööringide korraldamine (nt waldorfnuku valmistamine jms), kutsudes neisse osalema kohalikku kogukonda laiemalt.

Pedagoogiline keskkond

Soovitav tulevikuolukord

• Õpetaja on iseseisva mõtlemis-, mõistmis- ja otsustusvõimeline ja selle kaudu saab õpetajas kujuneda vastutustunne õpilaste terve arengu suhtes.
• Kooli õppetegevus vastab waldorfpedagoogika tunnustele ja nõuetele.
• Õpilaste harimine nii, et õpetus oleks ühtlasi kasvatus ja vastupidi: laste eripärasid märgatakse ja toetatakse parimal võimalikul viisil.
• Lapse õpetamine tema individuaalset eripära arvestades. Selle edendamiseks tegelevad õpetajad järjekindlalt enda täiendkoolituse ja enesearendusega. Samuti on tööl sotsiaalpedagoog, kes aitab töös erivajadustega õpilastega.
• Meil on tööl haritud õpetajad, kes koolituvad regulaarselt ja on huvitatud üldisest enesearengust. Mentorsüsteem toimib.
• Meil on tööl piisavalt professionaalseid erialaõpetajaid. Võimalusel eelistame oma töötajaid nö külalisõpetajatele, kes tulevad mõnest teisest riigi- või KOV-koolist andma oma ainetundi või epohhi.
• Gümnaasiumi sihikindel areng: ülaastmes õpe peab lähtuma senisest enam waldorfpedagoogikast: põhikooli lapsed peaksid sel puhul jääma hea meelega ülaastmesse õppima. Samas ei tohi gümnaasiumi arendamine toimuda lasteaia või põhikooli arendamise arvelt.
• Laste jaoks toimiv tugisüsteem.
• Õppetöö järjepidevuse standard on juurutatud: on tagatud õppeprotsessi jätkumine pooleli jäänud kohast, kui üks õpetaja lahkub ja tuleb uus õpetaja.
• Lastevanemad 0n senisest enam kaasatud õpetamisprotsessi: lastevanemad asendavad vajadusel klassi- või aineõpetajat ning õpetavad vajadusel ajutiselt epohhiaineid vastavalt oma võimekusele.

Tegevused

Õpetajate koolitus ja tugisüsteem:

• Toetada iga uut algavat õpetajat oma pedagoogilise töö kujundamisel nii mentorluse kui ka õppemappide ja -materjalidega. Iga õpetaja täiendab aastas vähemalt ühe materjaliga (näiteks õppemapiga).
• Loome õppematerjalide korrastatud infopanga, mida saavad kasutada nii meie kooli õpetajad kui ka waldorfõpetajad Eestis laiemalt.
• Rahvusvahelise kompetentsi senisest aktiivsem kaasamine: külalisõpetajad ja mentorid välismaalt, seda eriti gümnaasiumis.
• Õpetajate jätkuv sihipärane waldorfpedagoogika- ja antroposoofiaalane täienduskoolitus, pöörates tähelepanu peale põhiastme ka ülaastme õpetajate koolitusele. Õpetajate koolitused hajutatakse (esimesel tööaastal on täiend­koolituse põhirõhk mentoril), õpetajal on täienduskoolituse ajal väiksem töö­koormus.
• Koostöö ülikoolidega: waldorfpedagoogilise õpetaja tunnistuse omandamine pärast täiendõpet, samuti praktikantide suunamine waldorfkooli.
• Nii põhiastme kui ka üleastme õppekava ülevaatus ja uuendamine.
• Eelistatud on oma õpetajatele töö tagamine (majaväliste epohhiõpetajate ees).
• Sisehindamissüsteemi loomine ja juurutamine õppekvaliteedi tagamiseks.
• Waldorfpedagoogika koolituskeskuse loomine oma kooli juurde. Tulevikus sellele lisaks waldorfravipedagoogilise kooli loomine.
• Teiste Eesti ja välismaa waldorfkoolidega tihedate partnerlussidemete loomine projektirahastuse ja isiklike tutvuste abil.

Aktiivõppemeetodite suurem osakaal:

• Õpilaste praktikumide hea organiseerimine kohalike oma ala tippasjatundjate kaasabil.
• Õuesõppe suurem osakaal, õuesõppeklassi väljaehitus.
• Õpilaste väljasõitude suurem osakaal. Igal klassil toimub vähemalt üks väljasõit kuus koolis õpitavate teadmiste omandamise täienduseks.

Täiendav õpetajate vajadus

• Eurütmia õpetaja ja eurütmiatundideks vajalike ruumide leidmine.
• Sotsiaalpedagoogi leidmine.

Lastevanemate kaasamine

• Lastevanematele selgitamine Waldorfkooli õppeprotsessist ja rütmidest nii klassikoosolekutel, üks-ühele kohtumistel kui ka laupäevakoolis.
• Lastevanemate kaasamine klasside kaupa õpetaja eestvõttel: õpetaja ja lastevanema partnerlus ja pedagoogikaalase dialoogi pidamine. Lastevanemate teavitamine jooksvatest waldorfpedagoogika sammudest õppetöös. Lastevanem saab/annab tagasisidet õppeprotsessi kohta.

Organisatsioon

Soovitav tulevikuolukord

• Viljandi Vaba Waldorfkooli juhtimisstruktuur on selge ja korrastatud. Kolleegium toimib sooja ja toetava südamena organisatsiooni tervist.
• Kollegiaalne hool, hea ja kiire info liikumine, sihipärane tegutsemine ja kokkulepetest kinnipidamine tagab organisatsioonis sooja ja sõbraliku õhkkonna ning turvatunde.
• Waldorfstandardi kujundamine (otsustamise ja vastutuse vahekord). Olulised on siin printsiibid, millest lähtuvalt kooli kujundatakse. Põhiprintsiibiks on süsteemsus. Põhieelduseks on vabadus. Sealjuures eesmärgiks on kogu kooli valmisolek muutusteks ja õppesüsteemi kaasajastamine, mis lähtub elupraktikast. Põhiprotsessiks on õpilase ja õpetaja ühine areng. Põhitaotluseks on õppija kujunemine isiksuseks. Põhiorientatsiooniks on parema tuleviku kujundamine kogukonna liikmetele. Põhitegur on õpetaja teadmised ja oskused. Põhimotivaatoriks on elav huvi. Põhimehhanismiks on loovus. Põhioht on nõrkus. Põhiprobleemiks on koolis inimeste vahelised konfliktid, kui ei suudeta läbirääkimiste teel jõuda kokkulepeteni. Seega kogu arengu eelduseks on printsiipide ja põhimõtete kompleksus ja süsteemsus.
• Konflikti lahendamise võimekus organisatsioonis vajab edendamist.

Tegevused

• 2020:
  • Õpetajate tunnustamine: kolleegiumis regulaarne viimase nädala pedagoogiliste saavutuste tunnustamine.
  • Juhtimisstruktuuri järjepidev arendamine ja tugevdamine:
    • Organisatsiooni juhtimise seminar 1x aastas
    • Tagasiside vajalikkuse teadvustamine ja regulaarne tagasiside kolleegiumis ja mentoriga vestlustes.
  • Senisest aktiivsem projektipõhine rahastus: tuleb leida fundraiser, kes taotleb järjepidevalt nii epohhipõhiste kursuste täiendavat rahastust, organisatsiooni edendamiseks rahastust kui ka koostööprojektidele ning infrastruktuuri edendamiseks finantse.

• 2021:

• • Selge ja arusaadava väljendusoskuse suurendamine näitleja­meisterlikkuse õppe, triksterikoolitusega ja Godi Kelleri jutuvestmis­koolitusega. Koolitustel pakutakse võimalust osaleda ka lastevanematel ning kohalikul kogukonnal laiemalt.
  • Juhtimisalane sotsiaalse kolmeliikmelisuse koolitus: seminar Waldorf-kogukonnale kord aastas.
  • Infoliikumise korrastamine.
• 2022:
  • Majanduslike küsimuste suhtes süsteemne lähenemine.
  • Võimekate inimeste kaasamine.

Füüsiline keskkond

Soovitav tulevikuolukord

• Laste arengut toetav keskkond siseruumides ja väliskeskkonnas.
• Waldorf-kvartal, milles praegune koolimaja, Lossi 6 algklassimaja ning kvartali keskel saal-administratsioon-aineklasside hoone parkimismajaga allkorrusel.
  • 2020
    • Õuesõppeklass hoovimaja kõrval.
  • 2021
    • Käsitööklassi ja osa töökodade viimine Lossi 7 praegustesse lasteaiaruumidesse.

• 2022

• • • Füüsika klass hoovimajas.
    • Õpikeskkond atraktiivne ja arendav, mugav. Meil on korras ruumid ja kinnis­vara, mis jälgib orgaanilist arhitektuuri, ruumivajadus on lahendatud.
    • Leitud arhitekt, kes aitab defineerida õpikeskkonna atraktiivsemaks ja funktsionaalsemaks muutmisel kindla suuna.
    • Olemas esialgne eskiisprojekt Waldorfkvartali arendamiseks (Lossi 6 algklassimajaks loomine, Lutsu 3 peahoone ja kõrval­hoonete täiendus- ja remonditööd, Lossi 6 ja Lutsu 3 vahelisele krundile uue hoone ehitus).

Tegevused

• 2020
  • Koolil on oma taimemaja.
  • Õuesõpe (koolihoovi kohandamine selleks sobivaks), klassi loomine
  • Õueala parendamine, jänesed õue.
  • Aineklasside loomine ja ehitus. Kunstide ja käsitöö ruumide loomine Lossi 7 rendipinnale.
  • Koolipäeva algusaja reguleerimine.
• 2021
  • Ruumide leidmine kooli laiendamiseks.
• 2022
  • Aula ja eurütmiasaali ehitus.

Viljandi Vaba Waldorfkooli tegevuskava on koostatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel.