Waldorf 100

Waldorfkoolide lugu

“Selle jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse mõistatus, mis ootab lahendamist.” 

Rudolf Steiner

Rudolf Steiner ja Emil Molt

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel. Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut. 

Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi.  Kooli rajamise juures ja üheks esimeseks õpetajaks oli  Pärnus sündinud mees Herbert Hahn(1890 – 1970).

Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud loengkursused inimeseõpetuse, metoodilis-didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu lõpuni 1925. a.

Herbert Hahn

Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamise iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, epohhiõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.

Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates 1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.

Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja  1857 waldorflasteaeda  73 riigis.

Waldorfkoolide  ja waldorflasteadade, waldorfkoolide-  ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide õpetajate ja koolitusorganisatsioonide nimekirja uuendatakse  igal aastal. 2018 a nimekiri on siin.

Eesti waldorfkoolide ajalugu

1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.

1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele, tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud.

Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.

1. sptembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel. 1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis. Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel)  ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena. 

2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelgulinnas).  7 aastat hiljem 2008. a avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool  alustas 2011. a sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013. a sügisel  alustas Herbert Hahni kool, mis alates 2017. aastast on Pärnu Waldorfkool.

Eestis tegutseb  2 erivajadustega õpilaste waldofkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke  munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a, Hilariuse kool alustas 2005. aastal.

2018/2019. õppeaastal  õpib Eesti waldorfkoolides 1 402 õpilast:  põhikoolis on 1163,  gümnaasiumis 127 ja  koduõppel on 112 õpilast.

Viljandi Vaba Waldorfkooli ajalugu

Viljandi Vaba Waldorfkool asutati 1993. aastal. Kooli idee kandjaks ja algatajaks oli Sulev Ojap.

1993. aastal lõpetas oma õpingud Kieli Waldorfpedagoogikaseminaris Olev Ojap, kellest sai Viljandi waldorfkooli esimene õpetaja.

Sama aasta märtsis loodi kooli selts – lastevanemate mittetulundusühing, millest sai ka kooli ja lasteaia asutaja ja omanik.

1.septembril 1993 alustas kool tegevust, I klassis 17 ja II 13 õpilast. Õpetajateks Olev ja Sulev Ojap. Lasteaed Oru tn 21 majas alustas 15 lapsega. 1994. aastal tagastati maja endisele omanikule ja meie lasteaed kolis Oru tn 8 majja. 1995. aastal õppis koolis neljas klassis kokku juba 51 last.

2012.a suvel tagastati Lutsu 3 maa ja maja Viljandi linnale. Viljandi Vaba Waldorfkooli Ühing sai Viljandi linnalt hoonestusõiguse 50 aastaks. Hooned kuuluvad seega meile – meil on kinnisvara ja kohustus siin anda lastele waldorfpedagoogikal põhinev haridus.

Lutsu tn koolimaja vabas ruumis avati 2006. aastal teine lasteaiarühm, kus on kohti 18 lapsele. 2014 kolis lasteaia Oru tänava rühm rendipinnale Lossi 7, seal on kohti 20 lapsele.

Viimastel aastatel õpilaste arv koolis järjest kasvab. 2016 aastal loodi õpilaste ja lapsevanemate initsiatiivil waldorfkooli ülaaste – gümnaasium.

Ka waldorflasteaia järele on suur nõudlus –  lasteaia mõlemasse rühma ei saa me vastu võtta kõiki soovijaid, mitmed pered on järjekorras ootel.

 Palju on muutunud positiivsemaks, juurde on tulnud veel rohkem tõeliselt waldorfpedagoogikast huvituvaid lapsevanemaid, kes kooli- ja lasteaia üritustest aktiivselt osa võtavad ja neid ka organiseerivad.Tänasel päeval õpib koolis 125 last, klasse on 12. Kaks neist on liitklassid ja II klassil on kaks paralleeli. Lasteaias on kaks rühma, kus käib 38 last.